MESINDUSKODA

Mesinduskoda on 2010. aasta mais sõprade nõul ja jõul ellu kutsutud mesindusettevõte. Mesitarud paiknevad Lõuna-Saaremaa looduslikel korjemaadel: niitudel ja metsades, eemal inimtegevusest ja kultuurpõldudest. Tarudes askeldavad vähem agressiivsed buckfast-i tõugu meemesilased.

header2

Mesinduskojal on hetkel Saaremaal ligikaudu sada taru.

Mesilaste kena käekäigu eest kannab hoolt mesinik Aivar Raudmets.

IMG_4699Minu tee mesinduse juurde

Looduse lähedus on minu jaoks olnud oluline ajast, mil ennast mäletama hakkan. Austus looduse ja elu vastu imbus minusse kuidagi märkamatult, lapsepõlves maal vanaema juures olles. Peale keskkooli tekkis minus mingi rahutus ning mõistmine, et vajan oma ellu tegevust, mis oleks kooskõlas loodusega. 

Huvi mesiniku töö vastu sai alguse aastate tagusest mesinduspäeva kutsest ajalehes, mille ema oli koju toonud. Juba päev hiljem avanes mulle uks mesilindude maailma Harku-Järve mesilas (tollel ajal: mesilasemade kasvatuse katsebaas). Vaatamata vihmasele päevale õnnestus päikselisel hetkel ka tarusse kaeda. Mesiniku küsimuse peale, kas tunnen ära mesilasema, osutasin esimesel raamil ühele teistest eristuvale mesilasele, see oligi ema. Alles hiljem sain teada, et mesilasema märkamine polegi nii lihtne.

Mesindust õppisin Olustvere põllumajanduskoolis, mille lõpetasin 1995 aasta kevadel, tol ajal viimase mesinikuna (mesiniku eriala taasavati Olustveres 2012).
Esimesest kohtumisest mesilastega Harku-Järvel tärganud huvi mesilasemade kasvatamise vastu õppides süvenes. Kooli viimasel aastal pakuti võimalus minna Taani praktikale. Esmalt õppisin 6 kuud taani keelt ja mesindust Snoghøj Nordisk Folkehøjskole-s, Jüüti poolsaarel. Õpingutele järgnesid 6 kuud taanikeelset mesindus- ja emadekasvatuspraktikat, mesinik ja aretaja Niels Bak Pederseni juhendamisel Glumsø-s, Sjaellandi südames.

2010 aasta kevadeni oli mesindus mulle pigem hobiks, mil jätkasin praktiseerimist nii Taanis kui Eestis. Sealhulgas käisin abiks mesinik Mai Endla juures Harku-Järvel ja hiljem Hüürus ning Aimar Lauge mesilates Muhus ja Kesselaiul.

Mõte oma mesila loomisest püsis hinges ja kuidagi ootamatult tõid maakodu otsingud Saaremaale. Edasi kulges kõik veereva lumepallina. Sõprade nõul ja jõul, registreerisin 2010 aasta kevadel firma Mesinduskoda OÜ ning esitasin avalduse noortaluniku toetuse saamiseks. Mesindussuvi möödus Taanis ja augustis, Taanist naastes, sain ettepaneku hakata Eesti riikliku mesindusprogrammi juhiks. Nõustusin, kuna oma mesilat veel polnud. Üllatuseks arvati Mesinduskoda OÜ detsembris 2010 noortaluniku toetuse saajate hulka ja esimesed mesilaspered sumisesid Kajusaadu mesilas 2011 aasta suvel. Aasta hiljem läksid suvega juurde tehtud mesilaspered talvituma juba enda kasvatatud emadega.
Praeguseks tolmeldab sadakond mesilasperet Tõlluste korjemaade taimi, kelle „MAGUS“ võib ka sinu tervist ja vaimu vajalikul hetkel toetada.